Kui Stanley Kubrick oleks lavastanud “Bambi”…?

Armsad kaisukaruvennad Sinike ja Paksu astuvad sõjaväkke, et hävitada maagilises metsas elutsevad jubedad ükssarvikud. Väidetavalt muudab ükssarviku veri karude pehme jume siledaks, pehmeks ja igavesti nooreks. Samal ajal kui kindralid õhutavad noori karusid sõdima, tekib esimene konflikt ka kahe karuvenna vahel, kellest üks on pöördumas kurjuse usku, teine aga otsib veel poolt, mida valida.

Raamatuillustraator ja animaator Alberto Vázquez tabab oma rohket vastukaja pälvinud pika animafilmiga halastamatult otse naelapea pihta. “Sõda”, “religioon”, “ajaloo ümbertegemine”, “võimuiha” ja “ökokatastroof” on vaid mõned meie aja märksõnad, mida see üle võlli fantaasiaanimatsioon puudutab. Kasutades lastele mõeldud süütut pildiesteetikat, mõjub “Ükssarvikute sõda” siiski kui rõlge košmaar, süsimusta huumoriga rümbarebu, mis oma koletuslike lahingustseenidega on kohati veelgi šokeerivam kui selle žanri klassikud “Rühm”, “Full Metal Jacket” või “Tänapäeva apokalüpsis”.