TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Näitus „Hispanistika eesti tõlkeloos”

Näitus „Hispanistika eesti tõlkeloos” on valminud Tartu Ülikooli hispanistika eriala 25. sünnipäevaks ja pühendatud eesti tõlkijatele, täpsemalt hispaania keelest eesti keelde tõlkijatele, ning muidugi hispaaniakeelsele kirjandusele. Hispaaniakeelse kirjanduse tõlkijaid on õnneks palju ja nende tõlgitud raamatuid veelgi rohkem, seega oli valikuvõimalus suur, ent näituse koostajate jaoks tähendas see ka suurt vastutust, sest mitte kõik kõige olulisemadki raamatud ei saanud plakatitele mahtuda ning kahjuks kehtib sama ka tõlkijate kohta – paratamatult ei ole siin kõiki.

Esimene siinne raamat ilmus 1934. ja viimased 2016. aastal, mis teeb kokku üle kaheksakümne aasta hispaania-eesti tõlkelugu. Näitusele on valitud olulisemad tõlkijad, pöörates samal ajal tähelepanu ka autorite ning teoste kirjanduslikule ja kultuurilisele tähendusele, unustamata tõlgete ilmumise kronoloogiat, nii et esindatud oleksid võimalikult erinevad ajajärgud ja näitusest kujuneks omalaadne väike ülevaade hispaania-eesti tõlkeloost. Need kakskümmend neli raamatut pole aga kaugeltki kõik väärtuslik, mis tõlgitud, toimetatud, kommenteeritud ja välja antud. Valiku tegemisel on lähtutud nii tõlkijate panusest kui autorite ja teoste kaalukusest. Algseks põhimõtteks oli igalt autorilt välja tuua vaid üks teos, kuid seda ei õnnestunud päriselt teoks teha – Gabriel García Márquez on esindatud kolme romaaniga ning see on samuti kõnekas fakt.

Neli tõlkijat – Aita Kurfeldt, Ain Kaalep, Jüri Talvet ja Ruth Lias – tõusevad teiste hulgas esile eriliste teenetega ja neile on igaühele pühendatud eraldi plakat: Aita Kurfeldt ja tema „Don Quijote” ning „Sada aastat üksildust”, Jüri Talveti panus eesti hispanistikasse, ilma milleta ei oleks Tartu Ülikoolis ilmselt hispanistika eriala ega ka käesolevat näitust, Ain Kaalepi luuletõlked, Ruth Lias kui näide tõlkija erakordsest mitmekesisusest, viljakusest ja kvaliteedist. Nooremad tõlkijad on osaliselt juba Tartu Ülikooli hispanistika eriala kasvandikud (Maria Kall, Helina Aulis, Ruth Sepp, Triin Lõbus, Mari Laan ja Klaarika Kaldjärv).

Näituse koostajate sooviks oli näidata raamatuid sellistena, nagu nad on: paiguti kulunud, rebenenud, kortsunud ja määrdunud, sest lugejad on neid lugenud. Ja milline võikski olla raamatule veel parem saatus. Head lugemist!